Noppeid raamatust “Loovus. Inimaju uuenduste ajastul”

Enamasti keskendub loovuse loomuse uurimine sellele, kuidas uusi ideid ja tooteid luuakse, hoopis vähem räägitakse aga sellest, kuidas ühiskond uuendusi vastu võtab.

Neuropsühholoog Elkhonon Goldberg selgitab oma raamatus “Loovus. Inimaju uuenduste ajastul”, et loomeprotsess tegeleb juba olemuslikult uudsusega, mis kaasab protsessi otsmikusagarad ja parema ajupoolkera. Loomeprotsessis tuleb kasuks ka hea eelnevalt kogutud teadmiste ja arusaamade ülevaade, mis sõltub vasakust ajupoolkerast. Samuti peab seda suunama hea tunnetus olulisuse ja asjakohasuse kohta.

Et loomeprotsess oleks edukas, peavad omavahel läbi põimuma pidev sihikindel pingutus ning näiliselt intuitiivne protsess. Sellist keerukat kahe seisundi pidevat vaheldumist nimetatakse suunatud uitamiseks. Teisisõnu on keskendunud mõtlemisele vahelduseks vaja pingevabu hetki.

Lõppkokkuvõttes otsustab uuenduste saatuse aga ühiskond, toonitab Goldberg. Loomingulist toodet on defineeritud kui kombinatsiooni uudsest ja väärtuslikust, ning otsuse selle kohta, mis on väärtuslik ja mis mitte, teeb ühiskond, mitte loovisik. Ühiskond võib uuenduse kas omaks võtta ja seeläbi tunnustada seda loominguna või selle kõrvale heita ja seda eirata.

Võib olla, et uuendus oligi tegelikult ebaoluline, mis on paljude uuenduskatsete saatus, kuid uuendust või ideed võidakse eirata ka põhjusel, et see on oma ajast niivõrd palju ees, et ühiskond ei oska ära tunda selle potentsiaalset olulisust või väärtust, mistõttu loovisiku geniaalsust tema kaasaegsed ei märka, tema loomepanust eiratakse ja ta unustatakse.

Raamatu autor tõdeb, et kiiresti ja pidevalt muutuvas ühiskonnas saab uuenduste ja loovuse tarbija osast ühiskonna dünaamikas ülimalt oluline tegur, mille tähtsust pole veel täielikult mõistetud ega uuritud.

📖 Raamatusoovitus neile, kes soovivad loovusest põhjalikku teaduslikku ülevaadet. Raamatust saab muu hulgas vastused küsimustele, mis on loovus ja millised ajus toimuvad protsessid on sellega seotud, ning kuidas mõjutab loovust kultuur.

Share your thoughts