Heategevusprojekti “Kingi elu läbi värvi” eestvedaja Krista Tammes: tahtsin teha pai mitte ainult iseenda hingele, vaid jagada paitusi ka teistele
MÕTTESÄHV küsib, kuidas miski alguse sai.
Hobikunstnik Krista Tammes tuli möödunud aasta lõpus ideele luua heategevusprojekt “Kingi elu läbi värvi”, mille eesmärk on koguda igal kuul valmivate maalidega raha vähiravifondile “Kingitud elu”. Projekt vältab kogu aasta ja ootab kaasa lööma ka teisi joonistajaid-maalijaid.
Krista, kuidas sul tekkis idee korraldada heategevusprojekt “Kingi elu läbi värvi”?
Ma olen alati soovinud teha midagi sellist, mis oleks inspireeriv nii minu kui ka teiste jaoks. Soovisin oma loometegevusele tugevamat väärtust. Väärtust, et ma ei tee pai ainult iseenda hingele, vaid jagan paitusi ka teistele. Just sellest sai alguse heategevusprojekti idee. Kui nüüd täpsemalt rääkida, siis kuna parimad mõtted saavad alguse tavaliselt õhtuti magama minnes, siis tekkis ka see mõte voodis und otsides. Olin just vahetult enne magamaminekut lõpetanud ühe akvarellipildi. Niisiis pugesin sooja teki alt välja ja panin enda idee mõne lausega paberile kirja. Leian, et heategevus tekitab silla erinevate sotsiaalsete gruppide vahel ja parandab teineteisemõistmist. Heategevus liidab, mitte ei lõhesta.
Kui kaua läks ideest teostuseni?
Idee tekkis detsembris, peale mida panin kohe paika projekti ülesehituse, ja mõne päeva pärast hõikasin ka sotsiaalmeedias välja, et selline ettevõtmine uuest aastast toimuma hakkab. Üsna kiiresti hakkas see koguma positiivset tagasisidet ja kaasaelajaid. Arvan, et “Kingi elu läbi värvi” pole mitte lihtsalt heategevusprojekt, vaid meie kõigi lugu. Tegu on pidevalt areneva ja kasvava ettevõtmisega, mis tasapisi küpseb terve aasta vältel.
Oled otsustanud oma maalidega raha koguda vähiravifondile “Kingitud elu”. Kuidas see valik sai tehtud?
Valiku tegin südame järgi, sest olin juba pikemalt enne projektiideed hoidnud fondil silma peal. See on tõeliselt tänuväärt organisatsioon. Rohkem süvenesin vähiravifondi tegevusse eelmisel aastal, kui otsustasin annetada oma kiharad, et neist saaks teha asendamatu peakatte haiguse tagajärjel juuksed kaotanud inimesele. Toetada ka selles projektis vähiravifondi tundus loomulik edasikäik.
Vähiravifondil on praegu piirangute tõttu vähe võimalusi annetusi koguda. Kuidas sa täpsemalt plaanid fondile annetusi koguda?
See aasta on vähiravifondile tõepoolest taas keeruline, nagu eelminegi. Seoses sellega, et on püsiv viiruseoht ja karmistuvad piirangud, jääb ära lõviosa annetuste kogumistest. Fondil jääb loota annetajatele, kes teevad vähihaigete toetuseks pangaülekande. Seetõttu ei toimu müük valmivatele töödele ühekordse ettevõtmisena, nagu algul plaanisin, vaid teeme seda jooksvalt sotsiaalmeedia vahendusel. Veidi läheb veel aega, et kuulutada välja esimene müügipilt, kuid oleme jõudsalt sinna poole teel.
Minu jaoks on saanud üheks olulisemaks mõtteks, et me ei saa suunata tuult, kuid saame seada purjeid.
Otsustasid projekti kaasata ka teisi joonistajaid-maalijaid ning sotsiaalmeedia järgi tundub, et tullakse kaasa?
Minu jaoks on saanud üheks olulisemaks mõtteks, et me ei saa suunata tuult, kuid saame seada purjeid. Eesmärgiks on läbi projekti ühendada ka inimesi ja jõuda olukorda, kus õnne aluseks ei loeta ainult majanduskasvu, vaid head tervist ja soovi teisi märgata. Seetõttu võtsingi südamesooviks sellele teekonnale kaasata ka teisi loomeinimesi. Hetkel on liitunud tõesti juba arvestatav hulk tegijaid. Teadmine, et meie grupp tegutseb sama eesmärgi nimel, on kirjeldamatult hea. Projektis osalejad saavad ise valida, kui mitme tööga nad osalevad ning mis stiilis ja tehnikas töid kujutavad. Oluline, et pilt oleks müügi jaoks sobilik ja mõte tuleks südamest. Paljud osalejad on tunnistanud, et pole kaua kunstiga tegelenud, kuid projektist osavõtmine on neis taas sütitanud soovi loomega tegeleda.
Kas heategevusprojektiga saab liituda aasta läbi?
Liituda saab aasta läbi ja teretulnud on kõik, kellel on tahet kaasa lüüa. Mida rohkem on erinevaid stiile ja käekirju, seda põnevam. Nii mitmekesine ja kirju on meie maailm!
Teed igal kuul ühe uue maali ja kaasad sotsiaalmeedias kavandite ja nimede valimisse ka oma jälgijaid.
Just, nii saab igaüks soovi korral projektist osa ja anda enda panuse.
Kuidas sa uuteks kavanditeks ideid leiad?
Ideed võivad tulla minuni väga ootamatutel hetkedel – looduses jalutades ja detaile püüdes, unistades muretust maailmast. Ma ei ole kunagi olnud liialt “ninnu-nännu” ja joonistanud lillekesi, vaid pigem soovinud enda töödes näidata ühiskonna valupunkte, kuid sel korral on vastupidi. Soovin rõhuda eluilule ja helgusele. Kavandite loomisel olen lähtunud küsimusest, kuidas kujutada õnne. Jaanuarikuus sai valituks kavand, millel olid sümboliks lepatriinud ehk õnnetoojad. Mulle hakkas see mõte meeldima ja proovin iga kuu põimida pildile ka õnnetäpikesi. Olen otsustanud kasutada valmivate tööde puhul naivistlikku laadi, teadlikult kujutada pilte lapsemeelselt – just nii saan edasi anda rõõmu.
Kirjelda veel palun pisut oma tööprotsessi. Kui kaua aega sul ühe pildi tegemiseks umbes läheb? Millal ja millises keskkonnas sa neid teed?
Projekti kavandite loomise ja maalide valmimisega tegelen pea igal vabal hetkel. Teen endale sihilikult eraldi neid päevi, kus 12-13 tundi järjest maalin. See vajab keskendumist, kannatlikkust ja õiget meeleolu. Tavaliselt alustan neid päevi vara, kui olen välja puhanud ning valmis end pikalt koondama vaid antud tegevusele, saatmas rahulik akustiline muusika. Mõnikord võib juhtuda, et olen tööprotsessi nii süvenenud, et ei märkagi, kuidas olen juba pikemat aega olnud vaikuses ja kellaeg näitab öötunde. Kunst ja isetegemine on üks suur osa minust.
Krista on tegelenud joonistamisega sellest ajast, kui iseennast mäletab. Oma ema sõnul hakkas ta enne joonistama kui rääkima. Lapsena iseloomustas tema töid detaili ja värvirohkus. Ta kujutas tihti inimesi ja pereliikmeid, asetades neid enda idüllilisse keskkonda. Isetegemise tahe saadab teda igapäevaselt siiani. Kirgi kütab nii joonistamine, maalimine, käsitöö kui ka keraamika. Igapäevaselt töötab ta Viljandi kohvikus klienditeenindajana. Fellin võlub teda interjööri, värvide ja mustritega. Krista on omandanud dekoraator-stilisti eriala, mis lõi vundamendi loominguga tegelemiseks. Peamiselt on olnud tema töövahendiks pliiats, kuid eelmise aasta keskpaigas asus ta katsetama pintsleid ja värve ning praegu proovibki erinevaid tehnikaid. “Hetkel õpin, põrun ja proovin uuesti,” tunnistab ta. Aastaid kutsus ta end “rahvamassisulandiks”, sest ei saanud pikalt aru, kuhu ta kuulub ja mida siin elus täpselt teha soovib. Sellest tuli ka antud nimetus, sest tema teekond iseendani on olnud täis palju vastuolusid ja segadust. Nüüdseks on ta leidnud enda elus tasakaalu tänu sellele, et taasavastas oma kreatiivse poole. “Ärkan iga hommik teadmisega, et loon maailma ja väärtusi, millest unistan,” rõõmustab Krista.