Loovagentuuri Mema juhid Merje Talvik ja Piret Rattasep: sellist tööd ei saa teha lähedaste toetuseta

Mida loomingulisus teie jaoks tähendab?”
“Loomingulisus on reeglitest lahtiütlemine ja oma tee leidmine. See on vabadus lasta oma mõtetel rännata ja sellest lähtuvalt tegutseda.”

Mema loovagentuuri üks juhtidest Piret Rattasep

2019. aastast koos Mema loovagentuuri juhtinud Merje Talvik ja Piret Rattasep leiavad, et oma agentuuris saavad nad luua ilu läbi paljude projektide ning tegeleda kunstiga just endale sobivas tempos. Ent oma agentuuri loomine nõuab ka kõvasti julgust ja enesekindlust, laia silma- ja hingeringi ning muidugi ka lähedaste toetust.

Mema loovagentuur on mulle silma jäänud omalaadse elegantse stiiliga. Töö loovagentuuris on mulle alati huvitavana tundunud, kuid ma ei teadnud sellest suurt midagi. Soovisin rohkem teada – kuidas loovagentuuri juhitakse, mida arvavad loovagentuuri loojad loovusest ja kuidas tulevad nemad ideedele. Merje ja Piret olid nõus neil teemadel mõtisklema ja nii tulebki juttu nende tööst, loovatest ideedest, aga ka viperustest, sotsiaalmeedia rollist ning koroona mõjust tööle ja loomingulisusele.

Merje Talvik on omandanud magistrikraadi Tartu ülikoolis kommunikatsioonijuhtimises. Aastal 2019 sai temast Mema loovagentuuri kaasasutaja, enne seda töötas kuus aastat riigikohtu kommunikatsioonijuhina. Kui Merje parasjagu tööl ei ole, siis mürab ta oma pooleteiseaastase tütre Krissiga.


Rõõmustan, kui abikaasa mõne sõgeägeda üllatusega lajatab.
Kurvastan, kui kohtan ebaõiglust.
Ärritun, kui inimesed ei pea kinni oma lubadustest.


Piret Rattasep on lõpetanud Tartu ülikooli matemaatika teaduskonna ja töötanud seejärel pangas siseaudiitorina. Pangatöö kõrvalt asutas ta oma sündmuskorralduse ettevõtte, millest kasvas kaheksa aastat hiljem välja Mema loovagentuur. Ta on kolme poja ema.


Rõõmustan igal hommikul, kui päike paistab minu palgeile ja käes on tass sooja kohviga.
Kurvastan, kui näen lähedasi kurvastamas.
Ärritun ülekohtuste situatsioonide peale.

***

Kuidas teil tekkis idee oma loovagentuur teha?

Piret: Et rääkida Mema sünniideest, tuleb ajas kaheksa aastat tagasi minna. Asutasime siis koos tollase kolleegiga sündmuskorralduse ettevõtte nimega Memory Makers, kus tegime stilistikat pulmadele ja sünnipäevadele. Olime oma töös väga põhjalikud, nõudlus meie teenuste, eriti just pulmakorralduse järele oli suur, sest soovisime alati pakkuda omanäolist loomingut, ning võtsime ka kõige keerulisemad väljakutsed vastu. Aga mingil hetkel väsisime, sest klientide soovid kordusid ja töö ei pakkunud enam põnevust, mistõttu võtsime aja maha ja tegime vaid üksikuid projekte. Kolm aastat tagasi juhtusime kokku Merjega, kes pakkus, et võiksime oma tegevusvaldkonda laiendada. Haarasime ideest ja Merjest kinni ning tõime sündmuste kõrvale ka toote- ja teenusedisaini ning omatooted. Et uued tegevused paremini siduda, kuid samas säilitada seos Memory Makersiga, sai ettevõtte nimeks Mema loovagentuur. Tegime uue kontseptsiooniga kõvasti tööd ning selle tulemusena muutus ka koostööpartnerite ja omanikering. Merje tulek ettevõttesse mõjus väga avardavalt. Meid seovad ühised eesmärgid ning koos nende poole liikudes oleme saanud ka headeks sõpradeks. Täna juhime ettevõtet Merjega kahekesi, kuid peaaegu iga projekti puhul kaasame spetsialiste ka väljastpoolt.

Merje: Meid viis kokku ühine eesmärk ja soov tegeleda loominguliste projektidega nii, et need oleksid professionaalsed ja pakuksid ka vaheldust ning eneseteostust. Töötasin aastaid vastaspoolel, teenusetellijana, ja tean, kui haruldane on kohusetundlik ja andekas loovinimene. Piretis on aga need omadused olemas, lisaks ambitsioonikus ja ülimalt hea trenditaju. Imetlen seda väga. Oleme algusest peale suhtunud teineteisesse kui võrdsetesse partneritesse, kuid sellele, et täna töö ladusalt laabub, aitas kindlasti kaasa see, et alguses ühiselt visiooniga tööd tegime.

On nii palju asju, mida võiks teha. Miks just loovagentuur?

Piret: Minu suurimaks rõõmuks on luua ilu. Mäng erinevate elementide, värvide ja tekstuuridega ning selle kõige vahel harmoonia leidmine on miski, mis toidab minu hinge. Kuna aga selle ilu loomiseks on nii palju erinevaid väljundeid, ei soovinud me ennast piiritleda ettevõtte nimetusega. Tahtsime jätta vabaduse teha võimalikult palju erinevaid projekte.

Merje: Leian, et loomingulised inimesed on rahutud ja uudishimulikud ning vajavad vaheldust. Loovagentuur on selline mõnusalt avar vorm tegelemaks kunstiga just endale sobivas tempos. Täna sobib see meile hästi. Hetkel oleme oma töö korraldanud nii, et riskid ja vastutus oleksid võimalikult madalal, näiteks me ei hoia ettevõttes kogu kompetentsi – olenevalt projektist kaasame just selliseid inimesi, kes on konkreetse töö jaoks kõige sobivamad. Pean silmas näiteks videograafe, kunstnikke, copywritereid jne. Kuna paljud talendid ei soovi end ühe konkreetse agentuuriga siduda, siis selline mudel töötab hästi ka nende jaoks.

Piret, sina oled õppinud matemaatikat ja töötasid varem pangas siseaudiitorina, ning Merje, sina töötasid aastaid riigikohtu kommunikatsioonijuhina. Mis teid loomingu ja loomise poole tõmbas?

Piret: Minus on alati olnud tugevalt põimunud nii ratsionaalne kui ka loominguline pool. Kuigi noorukina disainisin oma tuba iga nädal ümber, rääkimata katsetustest moe vallas, siis keskkooli lõpus tegin siiski otsuse käia elus praktilisemat teed ning läksin õppima matemaatikat. Mõnda aega pangas töötades tundsin aga suurt soovi jätkata oma eluteed loomingulisemas vallas. Alustasin ettevõtlusega ja tänaseni pole ma otsust kahetsenud.

Merje: Mina leian, et kommunikatsioon ja turundus on loomisega väga tugevalt seotud ja olen kogenud, et loomingulisus tuleb selles töös vägagi kasuks. Olenemata teemast tuleb saada oma sõnumile tähelepanu, mõjutada sihtrühma käitumist või hoiakuid ning me kõik teame, milline on konkurents tänapäeva infoväljal. Kuidas tugevdada brändi ja toetada ettevõtte eesmärke läbimõeldud kommunikatsiooni abil, on minu praeguse arengu peamised märksõnad. Selles mõttes ei ole mina teinud erialast kannapööret ja tegelen ka täna igapäevaselt turunduse ja kommunikatsiooniga, kuid teemadering on märksa laiem kui ühes valdkonnas töötades ning eriilmeliste lahenduste leidmine pigem rutiin kui erand. Suur muutus on muidugi see, et olen nüüd juba teist aastat ise oma tööandja.

Oma ettevõtte loomise ja juhtimisega käivad pea alati kaasas ka viperused. Millistega olete pidanud teie rinda pistma?

Merje: Viperused ja väljakutsed saadavad tõenäoliselt nii algajaid kui kogenud tegijaid ning tegelikult on need kasvamise aspektist väga olulised. Lisaks on neid hiljem hea meenutada. Näiteks töötasime Memas välja spetsiaalse piknikupaketi ja ühel päeval tuli presidendikantseleist kõne, et president soovib kasutada piknikulahendust oma külaliste võõrustamiseks. Ainult et kümne inimese asemel on külalisi 40. Esialgu olime nõutud, et kuidas me kolme päevaga kümnele mõeldud piknikuinventari neljakordistame nii, et see säilitaks oma algse ideelahenduse ja väljanägemise. Siis aga arutasime, et meil on ju lisaks kolmele päevale ka kolm ööd ning panime pead-käed-jalad tööle. Tagasilööke oli mitmeid, kuid lõpuks läks kõik hästi, ka ilm oli suurepärane ja presidendilossi roosiaias sai toimuma imekena piknik. Tõsi, siin tuleb tänu avaldada ka meie abikaasadele, kes oma tugeva õla alla panid.

Piret: Tegelikult ei saagi sellist tööd teha ilma lähedaste toetuseta. Juba ainuüksi see otsus, mis meil mõlemal on tulnud teha – tulla ühel päeval tasuvalt palgatöölt ära, hakata tegelema loometööga ja olla ise oma tööandja –, vajab abikaasa poolt mõistmist ja toetust. Selles mõttes on meil mõlemal väga vedanud.

Töö loovagentuuris tundub põnev ja vaheldusrikas. Millised teie päevad välja näevad?

Piret: Rutiini selles töös ei teki tõesti ja kõik päevad on erinevad. On päevi, kus me istume kahekesi kontorilaua taga ja brainstormime. Neil hetkedel arutame projekte ning paneme paika üldised suunad, strateegiad ja tegevuskavad. Kui suurem pilt paigas, siis saame juba kumbki enda jaoks konkreetsemad ülesanded to-do listi panna. On päevi, kus on vaja planeerida ja panna paika tegevuskava ning on päevi, kus on vaja kõik need ideed teoks teha. Otsida erinevaid materjale, meisterdada, veeta tunde või isegi päevi stuudios. 

Merje: Ning kui mõni suurem projekt läbi saab, siis võtame alati ka hetke, et tehtut analüüsida. Mis toimis ja mis mitte ning kuidas minna edasi veelgi paremana.

Kui kerge või raske on tulla uutele ideedele loome vallas, kus omalaadse käekirjaga loovhingi on palju?

Merje: See võib nüüd tulla paraja üllatusena, aga enamasti ei soovi klient midagi täiesti uut või põrutavat. Pigem soovitakse toimivat lahendust, pööraste või väga eristuvate ideedega katsetada ei soovita. Lisaks on need sageli ka kulukamad, kuna vajavad erilahendusi. Nii on üsna tavaline, et meil tuleb esialgset ideed lõpuks pigem lahjendada – see kehtib nii logo, sloganite kui ka näiteks ürituste kohta. Meie peamine ülesanne on teada, millised on trendid, mis parasjagu toimib ja mis mitte. Enamasti on turunduseelarve ju piiratud ja kulutatud summa peab end igal juhul tagasi teenima. Siin on oluline tabada ära sihtrühm ja see, mis teda kõnetada võiks. Väga sageli on sihtrühm kas liiga lai või tellib klient töö lihtsalt oma maitse järgi, siis ei ole ka tulemused head. Kui klient tuleb kirjeldama, mida ta soovib, siis meie esimene küsimus on, et kellele see mõeldud on. Sageli selgub, et see on veel lõpuni läbi mõtlemata.

Piret: Eks natuke on tõesti tunne, et kõik asjad on maailmas juba leiutatud ja tehtud. Kuid tegelikult see nii ei ole, alati on võimalik luua midagi teistmoodi, nutikamalt lahendada ja vaadata asjale uue nurga alt. Iga disaineri käekiri on omamoodi. Tuleb lihtsalt olla isikupärane ja teha asju vastavalt oma visioonile. Maitsemeel ja stiilitunnetus on igal inimesel erinev ja seetõttu usun, et isegi täpselt sama ülesandepüstitusega on erinevate stilistide tulem siiski erinev ja omanäoline. Mingis mõttes juhivad ka trendid suunda, teatud elemendid töötavad ja vastavad ka kliendi ootustele. Kui meil õnnestub neid ootusi veel ka ületada, on projekt kordaläinud.

Ütlesite enne, et mõnel päeval istute kahekesi kontorilaua taga ja brainstormite. Kuidas te veel uutele ideedele tulete?

Piret: Uued ideed tekivad elust enesest meie ümbert. Jälgin suure huviga, mis toimub moes ja sisustusmaailmas. Need on minu peamised inspiratsiooniallikad. Hooaegade vahetumine tekitab alati uusi ideid ja värskust. Aga ka üleüldine huvi maailma vastu ning avatud silmadega ümbruse jälgimine. Väga ergastavalt on mõjunud reisid, mille tulemusena on ideed hakanud lausa lendama. Kui rääkida tööprotsessist, siis kõik mahukamad projektid arutame alati koos läbi, testime üksteise peal ideid ja neid, mis sõelale jäävad, ka sihtrühma ning kliendi peal.

Merje: Ja nii mõnedki uued ideed sünnivad tegelikult praktilisest vajadusest, probleemidele lahendusi otsides. Näiteks üks meie omatoode, naistele suunatud kalendermärkmik, sai esimesel ilmumisaastal väga sooja vastuvõtu, ent kasutajauuringust selgus, et mõni asi saaks paremini olla. Asusime uusi lahendusi otsima, konsulteerisime kujundaja, trükikoja ja tehasega ning järgmise aasta kalender sai oluliste parendustega. Loomulikult jagasime infot ka oma püsiklientidega ning kogu tiraaž sai kõigest paari kuuga läbi müüdud. Mis puudutab rutiini, siis meil mõlemal on tegelikult aastate jooksul välja töötatud ka n-ö projektijuhtimise mudel või põhi, mis aitab oluliselt aega säästa ning tagab, et kõik head mõtted saaks üles tähendatud ja ükski tähtis detail ei jääks tähelepanuta. Parasjagu lihvimegi seda nii, et ka teistel võiks sellisest planeerimise abimehest kasu olla.

Milline sari, film, raamat või podcast on teid teie töös või teie loovmõtlemist kõige enam mõjutanud?

Piret: Tavaliselt loen ja kuulan seda, mille puhul tunnen, et see mind mingil moel rikastab.  Viimasel ajal olen aega veetnud ilukirjanduslike teostega, mille abil on võimalik läbi elada nii põnevaid lugusid, rännata ajas ja ruumis. Kuid armastan lugeda ka vaimsema sisuga raamatuid. Väga tore lugemine on Oprahi raamat “Selles olen ma kindel”. See on lihtne, kuid jätab hinge väga kerge ja helge tunde, mis on loomingulisusele soodne pinnas. Põneva ja uudse vaatenurga loomingulisusele annab aga Elizabeth Gilberth oma raamatus “Suur võluvägi”, mis õpetab, et ideede vabaks voogamiseks on meelestatus väga oluline. Podcast’idest soovitan kuulata The Skinny Confidential, kus Lauryn Evarts Bosstick ja Michael Bosstick räägivad väga erinevatel teemadel – toitumine, suhted, raha, loomingulisus. Saate toon on lõbus ja vabameelne ning mõne põneva näpunäite eluks leiab sealt alati.

Merje: Vaatasin hiljuti filmi “Fantastic Fungi”, mille võimas visuaal haaras mu täielikult endasse ja võlus jäägitult. Usun, et sellised hetked jätavad jälje ja väljenduvad kindlasti ka loomingus. Raamat, mida korduvalt lugenud olen, on Muriel Barbery “Siili elegants”. Loodan vist, et selle lopsakas sõnaseade hakkab lõpuks endalegi külge.

Mulle tundub, et olete hingega oma töös sees. Kas te suudate end vahepeal loovagentuuriga seotud mõtetest ka täielikult lahti lasta või vasardavad peas pidevalt uued mõtted ja ideed, kuidas ettevõttega edasi minna?

Merje: Tundub, et sa tead hästi, kuidas need asjad käivad! Uusi ideid ja mõtteid sünnib tõesti pidevalt, osa neist saab teoks, aga suurem osa jääb siiski oma aega ootama või läheb sama kiiresti kui tuli. Mind rahustab teadmine, et hetkel pühendan rohkem aega iseenda ja oma pisitütre kasvatamisele ning kui õige aeg käes, saab gaasipedaali taas põhja vajutada.

Piret: Ka mina pean tunnistama, et vahepeal on pea tühjakssaamine päris keeruline. Eriti, kui käsil on mõni projekt, kus ajaline surve on väga suur. Siis juhtub küll vahel nii, et õhtul voodis silmad kinni pannes hakkab peas tiirlema nii palju ideid ja uinumisest ei ole juttugi. Sellisel perioodil ei jõua ma tavaliselt hommikut ära oodata, et saaks juba ometi tegutsema hakata. Eks see ole ilmselt see loomise valu pool.

Teie töös on kahtlemata loomingulist mõtlemist vaja. Mis te arvate, kas loovus on õpitav?

Merje: Ma ei ole kindel, kas loovaks inimeseks saab hakata või õppida. Küll aga olen täheldanud, et paljudel inimestel on loovad omadused justkui uinutatud ja ootavad äratamist. Minu loovust ja kujutlusvõimet on kindlasti mõjutanud raamatud. Olin viieaastane, kui lugema õppisin. Lugesin läbi kõik raamatud, mis kodus olid ja kulutasin kogu oma taskuraha raamatutele. Seitsmeaastaselt kirjutasin juba ise raamatu, mille illustreerisin rohke pildimaterjaliga. Küllap need asjad on omavahel seotud. Aeg-ajalt armastan teha kindla alguse ja lõpuga väljakutseid, näiteks üks joonistus, meditatsioon või haiku päevas. Nii saab ennast proovile panna, mis võib olla üsnagi ebamugav, kuid õnnestumise tunne on edasiviiv ja avardav.

Mida loomingulisus teie jaoks tähendab?

Piret: Loomingulisus on reeglitest lahtiütlemine ja oma tee leidmine. See on vabadus lasta oma mõtetel rännata ja sellest lähtuvalt tegutseda.

Kui veel pisut teie tööst rääkida, siis ilmselt on ka loovagentuuri puhul väga oluline luua endale positiivne sotsiaalmeedia kuvand ning tundub, et teie olete kogu sealse visuaalse poole ja postituste sisu hästi läbi mõelnud.

Merje: Sotsiaalmeedia on teadlik osa meie turundusest. Eeskätt on sel kindel koht ja eesmärk meie omatoodete müügistrateegias, kasutame seda kui sobivat kanalit sihtrühmani jõudmiseks. Enne aktiivset müügiperioodi valmib meil täpne plaan koos sõnumite ja eesmärkidega, seejärel lisandub toetav visuaal tootefotode näol, et kõik tervikuks siduda. Tähelepanelikum jälgija on ehk märganud, et on perioode, kus oleme sotsiaalmeedias aktiivsemad ja perioode, kus postitusi on vähem. Üksnes postitamise või algoritmi pärast me sisu ei tooda, suhtleme siis, kui meil on midagi öelda või vastastikku jagada. Muul ajal suuname ressursi mujale, sest kõiki suhtluskanaleid me pidevalt täies mahus töös hoida ei jaksa, ka ärikliendid, koostööpartnerid ja tootearendus vajavad tähelepanu ning hetkel on meie jõudlus piiratud.

Kuidas on koroonaaeg teie äri, aga ka loomingulisust mõjutanud?

Merje: Fookus on mujale liikunud – sündmusdisaini on oluliselt vähem, ent rohkem on turundusega seotud projekte. Ettevõtjad peavad muutunud tingimustes toime tulema, ärid on kolinud veebi ja võisteldakse tarbija tähelepanu pärast. Vajadus pilkupüüdvate tootefotode, veebireklaamide või sotsiaalmeediakontode järele on tuntavalt tõusnud. Isiklikus plaanis hakkab kerge ängistus ligi hiilima küll, sest reisimine on mind alati inspiratsiooniga poputanud, kuid nüüd on see osa juba liiga pikalt pausil olnud.

Mida soovitate neile, kes samuti tahaks oma loovagentuuri asutada, aga ei tea, kust alustada?

Merje: Esiteks on selleks vaja kõvasti julgust ja enesekindlust, teiseks soovitan hankida võimalikult palju kogemusi, sest uskuge, lai silma- ja hingering, iga kontakt ning nähtu-kogetu tuleb mingil hetkel kasuks. Kõige olulisem aga – milleski tuleb olla väga hea. Mõelge läbi, mis see on, ja hakake pihta!

Mema loovagentuur on asutatud 2019. aastal Tartus ning selle peamisteks tegevusteks on toote-, teenuse ja sündmusdisain. Agentuurile tavatult on memakatel ka omatooted – näiteks annavad nad teist aastat välja ülimenukat naistele suunatud kalendermärkmikku.

Share your thoughts

Scroll Up