Oma asja leidmisest

Miks me võiksime leida selle miski(d), millest hoolime nii palju, et tahame ka pärast tagasilööke edasi minna? Usun, et oleme nii ise rahulolevamad, aga ühtlasi lisame sellega väärtust ka teiste inimeste ellu.

Kas teile meenub kohe mõni inimene, kes on leidnud selle oma asja, mille puhul ta saab oma potentsiaali ära kasutada ja teha seda, mis silma särama paneb? Kas te imetlete tema sihikindlust ja julgust oma rida ajada, isegi, kui see asi ise teid ei kõneta või te seda ei mõista? Ilmselt küll. Sellised inimesed toovad pähe mõtted, kuidas minagi paremini saaksin. Nad on võtnud oma kogemused, teadmised ja oskused ning muutnud enda ja teiste elu pisut paremaks. Selleks me ju siin oleme, et üksteist täiendada ja rikastada.

Või olete te ise piisavalt vapper, et püüda oma unistusi? Siis teate, et oma ideid ellu viies õpime enda kohta väga palju ja julgustame ka teisi enda ümber. Isegi, kui me nende unistuste juurde ei jää. Ja sellist julgustust on ses pidevalt muutuvas ebakindlas maailmas hädasti vaja.

Selleks ei pea mägesid liigutama, piisab entusiasmist ja julgusest astuda esimene samm. Soovime siis olla head lapsevanemad, kirglikud hobikokad või asutada oma firmat, peaasi, et proovime ja läheme edasi ka siis, kui peame vahepeal sammukese tagasi astuma. Või kui me ei tea, mida tahame, siis valiksime midagi, mis vähegi huvitab, seda lähemalt uuriksime ja avastaksime uusi teeotsi.

Oleme eeskujud igal sammul – lapsevanema, kolleegi, sõbrana. Ja nagu öeldakse, eeskuju nakkab. Milline eeskuju me siis olla tahame? Seejuures ärgem kartkem oma raskeid hetki, kõhklusi, hirme ja eksimusi tunnistada ja jagada – ka neist kõnelemine julgustab teisi. Sest eksimatuid ei ole. Nendega, kel on alati kõik hästi või kes jätavad endast mulje kui imeinimesest, naljalt ei samastuta. Nii võib tekkida isegi kadedus – küll mõnel läheb ikka kõik libedalt!

Kirjanik Elizabeth Gilbert on jutustanud luuletajast Jack Gilbertist (nad ei ole sugulased), kes oli tudengitelt palunud, et nad oleksid vaprad. Vapruseta, õpetas ta, ei hooma nad iial oma võimete määratut ulatust. Vapruseta jääb nende elu pisikeseks – palju pisemateks, kui nad sooviksid.

Vaprust oma asja leidmisel ja ajamisel!

Share your thoughts