Kujutlusvõime tähtsusest

Kunstnik Erik Johansson on öelnud, et kõik lapsed on loovad, neis on mängulisust ja soovi avastada, nende maailmas on kõik võimalik. Suureks saades arendame oma oskusi – loeme, kirjutame, arvutame, treenime lihaseid, kohaneme täiskasvanueluga –, kuid mis sageli unarusse jääb, on kujutlusvõime, mis on ka nagu lihas ja tahab treenimist. See vajab aega ja ruumi, et kasvada ja areneda.

Kujutlusvõime treenimiseks on vaja aeg maha võtta, sest pidevalt orav-rattas olles me lihtsalt teeme, vahel isegi autopiloodil, oma tegemised ära ja kõik kordub päevast päeva, kogemata midagi uut ja käesolevast suuremat. On vaja võtta aega ja vahetada keskkonda, et pääseda igapäevamelust välja ja kaduda vahepeal põnevatesse või lausa pöörastesse ettekujutustesse. Sealt edasi hakkab mõte veerema.

Pablo Picasso on öelnud, et iga laps on kunstnik, aga raske on kunstnikuks jääda täiskasvanuks saades. Jälgigem lapsi, kes alati loovad lugusid, joonistavad pilte ja mängivad kujutletavaid mänge. Olgem osa nende mängudest, lusti ja naeruga, mis muudab meidki mängulisemaks ja eksperimenteerivamaks.

Vahepeal võiks võimalusel pikemalt duši all olla. Tavaliselt teeme seda üksi eraldi ruumis segajateta, mistõttu on see lõõgastav keskkond ning lõõgastunud meel on loominguline meel. Duši all hakkab kujutlusvõime tööle ja head ideed ei lase end kaua oodata.

Olgem uudishimulikud ja huvitugem kõigest, mis innustab, äratab kujutlusvõime ja läheb hinge. Kuulakem muusikat, lugegem raamatuid, tutvugem vanade ja uute filmide ja kunstiteostega, osalegem suvalistes vestlustes. Uurigem puid ja pilvi, oma kodutänavat ja lasternaposte. Olgem avatud meelega.

Kujutlusvõimet ei ole vaja vaid uute kunstiteoste ja raamatute kirjutamiseks, vaid see aitab paremini probleeme lahendada, omavahel õpitut ja kogemusi liita ning üleüldiselt loovamat, nutikamat ja põnevamat elu elada.

Share your thoughts