Üle 40 aasta keraamikuna töötanud Kadri Kaerma: valiksin ka praegu selle ameti
Keraamik Kadri Kaerma (60) on tuntud nii Eestis kui ka mujal maailmas oma värvilise dekoratiivkeraamika poolest. Tema loodud vibalik kass sündis aastakümneid tagasi täiesti juhuslikult, kui masinast välja voolanud savitükk kassi meenutas. Alguses olid kassikujulised vaasid ja nõud sinised, seejärel tulid erinevad värvid ja uued materjalid. Kuigi Kadri on keraamikat teinud üle 40 aasta, ei ilmuta ta ainsamatki väsimusmärki, vaid teeb seda endiselt õhinaga.
***
Miks sa omal ajal just keraamikat õppima läksid?
Sattusin Tallinnas elama Heina tänavale, mis oli Tallinna Keraamikatehasele kaks trammipeatust lähemal kui Tarbeklaasi tehas. Tahtsin ikkagi Kunstiinstituuti õppima minna ja seda ma ka tegin, kuid seni sain keraamika tegemist harjutada ja see töö hakkas mulle kohe meeldima.
Oled keraamikaga rohkem kui 40 aastat tegelenud. Kas sa oled selle aja jooksul mõnigi kord mõelnud, et teeks hoopis midagi muud?
See on ainus töö, mida olen teinud ja ma pole mõelnud selle vahetamisele. Valiksin selle põneva ameti ka praegu ega oskakski muud tööd ette kujutada. Loodan, et teen seda elu lõpuni nagu minu õpetaja Helene Kuma.
Su loomingus on palju loomi, lindu, kalu. Kas sul endal on koduloomi, kes sind inspireerivad?
Jah, mul on olnud oma hobune, on olnud kasse ja koeri. Praegu on kaks musta kassi Tont ja Süsi. Armsamast armsam suur vene terjer Bella lahkus kahjuks paar kuud tagasi. Igatahes loomad inspireerivad mind. Mu loomingus on kass kõige armastatum loom. Üldiselt teengi sellist värvilist ja positiivset dekoratiivkeraamikat.
Sinu looming on tõesti hästi positiivne. Pead sa ennast ka positiivseks inimeseks?
Olen küll inimesena positiivne ja võtan asju ikka huumoriga. Proovin alati kõigega rahulikult toime tulla ja ägestun väga harva.
Kas keraamikatöös tuleb teinekord ette ka pingelisi situatsioone?
Üldiselt ei tule, sest teen seda kõike juba kinnisilmi. Kui just mõni ahi ära ei väsi.
Kirjelda pisut oma Nõmme töökoda, kus su keraamika valmib.
Minu töökoda on imepisike, üleni kujusid ja keraamikat täis. Seal on kolm ahju, mis vaheldumisi päevad läbi töötavad. Kasutan põhiliselt valamistehnikat ehk kõigepealt teen kipsist kahe poolega vormi, mille valan vedelat savi täis, ja kui kips on niiskuse endasse imenud, valan savi välja. Järgmine päev võtan vormi lahti ja alles jääb koorik, mida siis kaunistan. Mudel valmib seega paari päevaga, aga ongi hea, et saab alles järgmisel päeval jätkata. Siis näeb seda kõike uue pilguga ja saab vajadusel muuta enne lõpliku vormi võtmist.
Tegijal juhtub ja ilmselt tekib sinulgi vahel töö käigus praaki?
Viimasel ajal ei teki eriti. Või kui, siis saab selle uuesti ahju panna koos vigade parandusega. Pigem, kui praaki tekib, siis just meie kahe musta kassi tõttu, kes on alati kohal, kui pildistamiseks läheb. Siis kukub mõni vaas ikka laualt maha.
Oled seda tööd nii palju aastaid teinud, et ma isegi ei kujuta ette, kui palju keraamikat su käe läbi valminud on. Pead sa ise arvet? Oskad öelda suurusjärgu, kui palju keraamikaasju sa elus teinud oled?
Olen keraamikat teinud alates 1978. aastast ja see kogus on väga suur. Kui nüüd arvutama hakkasin, siis vast 30 000 või rohkem…
Väga suur number! Sellega seoses, siis kuidas su looming ajas muutunud on? Mida enne vibalikke tegid?
Enne vibalikke oli selline kaootiline periood. Näiteks esimeseks tööks oli erkroheline jõehobu. Siis tulid need vibalikud ja vaasid, mille peal erinevad näod ja kõrvas kõrvarõngad. Need meeldivad ostjatele kogu maailmas.
2013. aastal avasid Tokyos oma personaalnäituse ja kodulehel on sul eraldi välja toodud Jaapani kollektsioon. Jaapanlastele vist meeldivad samuti su kassid ja öökullid…
Jah, huvi tuntakse Jaapanist, aga ka Venemaalt ja üks suuremaid koostööpartnereid on Montenegro. Samuti olen juba kuus aastat osalenud USA kunstifestivalidel, sest sealne publik armastab minu keraamikat. Tundub, et sel aastal jääb kahjuks vahele.
Kuidas see mitu kuud kestnud kriis sinu tööd on mõjutanud?
Olen sel ajal uusi mudeleid loonud. Aega ju on ja niisama istuda on ka imelik. Olen harjunud kogu aeg looma. Järgmisena tahaksin teha üht kollektsiooni erinevatest lindudest, millel oleks ka mingi kasutusfunktsioon, nagu ampel, vaas või vaagen.
Kas sa pigem lood seda, mida sa ise tahad või tuleb enamasti ikkagi lähtuda sellest, mida kliendid tahavad?
Teen seda, mis pähe tuleb ega mõtle alati, kas see on just kõige kasulikum. Vahel lihtsalt katsetan, et mis ja kuidas välja tuleb. Samas peab olema paindlik ja tunnetama, mida ostetakse. Käin kaks korda aastas käsitöömessil, kus saan aimu, mida vajatakse ja mis inimestele meeldib.
Ja inimestele meeldivad kassid!
Kasse ostjad lihtsalt armastavad!
Tundub, et ideed ei saa keraamikamaailmas kunagi otsa. Kuidas sul uued ideed tekivad?
Olen selline masinatüüpi inimene, et ma ei mõtle palju ette, vaid lihtsalt teen midagi uut. Ideed tulevad kuidagi niisama. Vahel, kui klient midagi soovib ja räägib, milline asi välja peaks nägema, siis visandan selle paberile. Üldiselt on nii, et kui hakkan savist midagi tegema, siis töö käigus painutan seda üht- ja teistpidi ning siis leian selle lõpliku variandi.
Aga võtame näiteks need vahvad vaasid. Kuidas tulid mõttele just sellised vaasid teha?
Need tekkisid lihtsalt üht viltust pudelit nähes. Nägin ja mõtlesin, et saaks ju teha sellise kitsa kaelaga vaasi, kus lilled selle sees moodustaks nagu soengu. Hiljem vaatasin, et kui lõikan need madalamaks, siis saab täitsa uue toote: ürdipoti või köögitarvikute hoidja.
Tänapäeval peab oskama turundada ehk muu seas peab olema asjalik koduleht ja konto sotsiaalmeedias. Kas oled seda omal käel õppinud või keegi aitab sind?
Olen ise vilets turundaja, koduleht on aegunud ja kasutan rohkem Facebooki. Ostjad ja tellijad leiavad mind ise.
Märkasin sotsiaalmeedias üht väga ägedat kiviseina, kus on sinu keraamikat kasutatud.
See sein on imeline! Erki Korp on selle valmistanud ja kujundanud minu praaktöödest. Tõeline talent! Meie Salvador Dali…
Loovgraafi märkus: kuna see sein on nii äge, pöördusin selle autori Erki Korpi poole.
Erki, räägi pisut lähemalt sellest seinast.
Olin aastatel 2011-2013 Nõmme linnaosa vanem. Sel perioodil tutvusin Kadriga ja siis sai ka palju tema tooteid ostetud. Ühel hetkel pani Kadri mulle katki läinud töid kõrvale ja kui neid juba suur hulk oli, siis mõtlesin, kuidas ja mida nendega teha. Ja nii need n-ö kunstilised aiapaneelid tekkisid. Üks on veel plaanis sel suvel teha. Üks selline Kadri kaunistustega aiapaneel kaalub 200-250 kilo. Lihtsalt Kadri teeb nii ägedaid asju ja mul on hea meel, et tekkisid mõtted, mis annavad võimaluse tema võrratutel kunstiteostel uut elu elada.
Kunstihariduse omandas Kadri Kaerma Eesti Kunstiakadeemias, mille lõpetamise järel 1985. aastal asus ta tööle Tallinna Kunstkeraamika Tehasesse. 1995. aastal sai temast ettevõtte peakunstnik. 2009. aastast alates tegutseb ta stuudiokeraamikuna, omades endanimelist kaubamärki ja brändi nimega VIBALIK. Kadri on oma töid eksponeerinud Eestis, Jaapanis, Prantsusmaal, Saksamaal, Rootsis, Soomes, Ameerika Ühendriikides. Tal on kaks poega.
1 Comment
Join the discussion and tell us your opinion.
Aitäh, olen ammu tahtnud Kadriga tutvuda.