Rattaspordiharrastajad töötasid heategevuse nimel Bolti kulleritena
MÕTTESÄHV küsib, kuidas miski alguse sai.
Rattaspordiharrastajate ühingu Passion For Adventure asutajad Priit Ailt, Endrik Eller ja Andres Sampka töötasid läinud pühapäeval Bolti rattakulleritena, et koguda raha Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidule.
Andres, te teenindasite pühapäeva päeval Bolti kliente, et kogu teenitud raha annetada Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidule ja lisaks veel iga rattaga sõidetud kilomeetri pealt lisada üks euro. Ühtlasi kutsusite inimesi üles annetama ja ennustama, kui palju kilomeetreid te kulleritena läbi sõidate. Kuidas teil tekkis mõte selline üritus korraldada?
Passion For Adventure MTÜ sai sügisel nelja-aastaseks ja alates talvest oleme kaardistanud uut strateegiat, kuidas edasi liikuda. Üheks ühisosaks on heategevus ja tagasiandmine igas mõttes. Seda nii sportlaste treenimisel kui ka ühiskonnale abikäe osutamisel, kui selleks on olemas vajadus. Et saaksime olla kasulikud ilma midagi tagasi küsimata. Tegin ise umbes viis aastat tagasi sõbraga ühe heategevusennustuse seoses maratonijooksuga, kus sarnaselt palusime ennustada võitja nime ja aega, ning kogu ennustuse summa investeerisime lastekodulastele jalgrataste ostuks. Saime kokku kolme jalgratta jagu raha ning lapsed olid väga õnnelikud. Soovisin midagi taolist korrata, aga suuremalt. COVID-19 tingitud eriolukorra tõttu nägime, kuidas ühiskond ümberringi kannatab – kes haiguse, kes liikumispiirangute näol.
Kui ilmselgeid COVID-19 tingituid esmaseid probleeme asus lahendama riik, siis nägime, et vähihaigus ei küsi, kas on eriolukord või mitte. Heategevusorganisatsioonid ei saa täna toetusi küsida samadel tingimustel nagu varem. Lisaks on mul tütar, kes sai märtsis aastaseks, Priidul poeg, kes on üle poole aasta vana, ja Endrik saab isaks juunis. Ehk lapsed ja nende perede heaolu on meile prioriteet, kuna näeme maailma täiesti uute silmade läbi, mida varem ei osanud nii selgelt ette kujutada. Ideed põrgatasime 25. aprillil õhtusel tiimi telefonikoosolekul, kus muude teemade seas käisin välja ka idee, millega saaks praegusel kriisiajal edasi minna. Kuna me koos treenida ei saa, siis oli kõigil aega, et sõita samal ajal koos ja seeläbi ka head teha.
Miks just Bolt?
Alguses võtsin ühendust Woltiga, kuid sealt ei tulnud vastust. Kui kirjutasin Bolti, sain kohe vastuse ja sealt tuldi kiiresti meile vastu, kuna eesmärk oli ka neile oluline.
Mitu kilomeetrit te toitu vedades kokku sõitsite?
Läbisime kolme peale kokku 125 kilomeetrit ja vedasime kokku 14 kullerivedu. Kaugem vedu viis Tabasallu, kuid suurem osa tellimusi jäi Tallinna kesklinna kanti. Tundsime, et oleksime võinud alustada natuke hiljem kui 11.30 ja lõpetada ka hiljem kui 15, siis oleksime ilmselt suutnud rohkem tellimusi täita.
Heategevusorganisatsioonid ei saa täna toetusi küsida samadel tingimustel nagu varem.
Kas Bolti rattakulleri töö oli selline, nagu ette kujutasite või erines kuidagi sellest?
Bolti kulleritöö oli alguses kindlasti segadusttekitav. Me ei olnud teadlikud, kui lihtsalt tellimused meile tulevad. Seetõttu ootasime alguses 15 minutit pingsalt, et midagi juhtuks. Seepeale sõitsime Vabaduse väljakult Telliskivi piirkonda, lootes, et seal saame rohkem löögile. Nii oligi, peale umbes tund aega ootamist saime esimesed tellimused ja sealt edasi läks töö lahti. Suures plaanis oli töö tore. Nägi töö tulemust väga kiiresti. Toidukohad olid abivalmid ja kliendid ootasid enamasti uksel juba toitu. Kõigil oli hea meel näha, et kuller on kohale jõudnud ja saab söömisega alustada. Füüsiliselt oli koormus just paras ja hea ilm tegi päeva nauditavaks.
Palju ennustajaid oli ja kui suur summa õnnestus teil heategevuseks koguda?
Ennustajaid oli kokku umbes 40 ja rahaliselt lugesime kokku nii annetajate kui meie MTÜ kogutud raha, mis oli kokku 1133 eurot. See on kindlasti üle ootuste hea tulemus. Isegi kui paljud ei osalenud ennustuses, kuid tegid salaannetuse, on see ikka väga lahe, et selle tulemusena mõne lapse ja ta pere heaolu paraneb.